- 5.mail tähistasime koos taanlastega filosoofi ja vaimuliku kirjaniku Sören Kierkegaardi 200. sünniaastapäeva.
Esmakordselt kuulsin ma Sören Kierkaardist noorpõlves Elmar Salumaad külastades. K.Barthi dialektilise teoloogia kõrval oli üksildane taanlane talle kindlasti tähtsuselt teisel kohal. Sealt alates on mind alati saatnud Kierkegaardi loomingule mõeldes teatud aukartuse ja salapärasuse tunne.
Kierkegaard on kirjanik, kes avab lugejale väga erinevaid uksi:
Ukse inimeksistentsi vastuolulisusse, ukse kunsti ja kunstniku eksistentsi maailma, ukse kristluse ja juutliku usu maailma ning ukse muusika ja kirikulaulu maailma. Kõik see sünnib läbi autori hinge- ja eluvalu. Ta ise ütleb: "Mõnigi mees on mõne tütarlapse kaudu geeniuseks muutunud, Mõnigi mees on mõne tütarlapse kaudu pühakuks saanud. Aga ta ei muutunud geeniuseks tütarlapse läbi, kelle ta kätte sai, sest ta ei saanud ühtegi tütarlast. Ta soovinuks vaid ühte, keda ta ei saanud. Nii nagu teistestki sai ka temast geenius, kangelane, luuletaja tütarlapse tõttu – keda ta ei saanud. Või on keegi kusagil kuulnud, et kellestki oleks saanud kirjanik tema naise tõttu? Niikaua kui mehel teda ei ole, on ta temast vaimustatud. See on tõde, mis peitub naises.” Naine, kellega ta ei abiellunud, kuid kelle tõttu sündis geenius, kangelane ja luuletaja, oli Regine Olson.
RSS Feed